Artikkel: O.-J. Luik, K. Saluste, M. Volberg. Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus? – Juridica 2026/4, lk 331–341. Artikkel Juridica veebis (ilmus 2026)
Kaasautorid: Kadi Saluste ja Mats Volberg.
Uurimisküsimus
Kehtivad vastutusreeglid eeldavad, et keegi mõistab ja kontrollib kahju põhjustanud tegevust. Autonoomse tehisaru puhul see eeldus nõrgeneb. Artikkel küsib, kas tehisaru tuleks endiselt käsitleda üksnes tootena, mille eest vastutab tootja või kasutaja, või peaks tehisaru käitumisel olema ka iseseisev õiguslik tähendus.
Peamised seisukohad
Autorid näitavad, et tehisaru käsitlemine pelgalt tootena jätab õigussüsteemi lünki: kahju võib jääda hüvitamata näiteks siis, kui tootja või kasutaja saab tugineda vääramatule jõule. Seetõttu nihkub küsimus sellelt, kes vastutab, küsimusele, kas ja millal peaks tehisaru tegevus omandama oma õigusliku kaalu. Artiklis kaalutakse õigussubjektsuse andmise poolt- ja vastuargumente ning seda, kas tsiviilõigus vajaks füüsilise ja juriidilise isiku kõrvale kolmandat kategooriat, sui generis elektroonilist isikut, või saab probleeme lahendada muul viisil. Autorid toetavad piiratud õigusvõimega elektroonilise isiku loomist, kuid on vastu inimõiguste või kodanikuõiguste laiendamisele tehisarule.
Tähendus praktikale
Küsimus ei ole üksnes teoreetiline. Vastutuslüngad mõjutavad otseselt vastutus-, tootevastutus- ja küberkindlustust, sest kindlustusandja hüvitab kahju kindlustatu vastutuse piires. Euroopa Liidu tehisaru määrus reguleerib tehisarusüsteemide nõudeid, kuid ei loo tehisarule õigussubjektsust. Teema põhjalikum käsitlus on blogipostituses „Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus?“.