Avaleht / Blogi: kindlustusõiguse analüüsid ja arvamused / Seadusloome: mis oli teoksil 2026. aasta III kvartalis

Seadusloome: mis oli teoksil 2026. aasta III kvartalis

Sisukord

Ülevaade kirjeldab seisu 30.09.2026. III kvartalis jõustusid kaugmüügi uued reeglid, maakleri esindaja eelnõu jõudis Riigikokku ja Finantsinspektsioon selgitas, millal teenusepakett muutub kindlustuseks.

Jõustunud muudatused

21.07.2026 jõustus krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 11.07.2026, 7). KindlTS-i lisandus nõue esitada kindlustusandjate ühinemise loa taotlusel vajaduse korral välisinvesteeringu loa otsus (§ 143 lg 1 p 8) ning väärteokoosseis ühinemisnõuete rikkumise eest (§ 255²). Kindlustustegevuse seaduse kehtiv terviktekst on RT I, 11.07.2026, 140.

01.09.2026 jõustusid võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatused (RT I, 27.05.2026, 2), mis võtavad üle direktiivi (EL) 2023/2673. Veebis ja telefoni teel tarbijale müüdava kindlustuse puhul kehtivad nüüdsest uued lepingueelse teabe ja selgitamise nõuded, õigus nõuda inimese sekkumist, taganemisnupp ning VÕS § 433 uus sõnastus. Üksikasjalikum käsitlus on eraldi postituses.

Maakleri esindaja eelnõu Riigikogus (993 SE)

Rahandusministeerium esitas kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (EIS 26-0305) 12.08.2026 Vabariigi Valitsusele. Valitsus algatas eelnõu Riigikogus 14.09.2026 (993 SE); juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Esimene lugemine lõpetati 28.09.2026 ja muudatusettepanekute tähtaeg on 12.10.2026.

Võrreldes kevadise versiooniga lisandusid eelnõusse VÕS-i muudatused: kindlustushuvi definitsioon tõstetaks kindlustuslepingu üldossa (kavandatav § 424¹, § 478 lg 1 kehtetuks) ning kindlustusvahendaja kaudu sõlmitud lepingu poliisi kättesaadavaks tegemise eest vastutaks vahendaja (kavandatav § 434 lg 1¹; kehtiv § 434 lg 1 kohustab poliisi väljastama kindlustusandjat). Eelnõu sisu käsitleme eraldi uudises.

Finantsinspektsioon: millal on teenus kindlustus

12.08.2026 avaldas Finantsinspektsioon märgukirja nr 4.11-3.5/5717 „Selgitused kindlustustegevuse kvalifitseerimiseks“. Märgukiri vastab Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu pöördumisele, mis viitas, et turul pakutakse üha rohkem riski ülevõtmise tunnustega teenuseid väljaspool finantsjärelevalvet.

Finantsinspektsiooni hinnangul iseloomustavad kindlustustegevust (KindlTS § 2 lg 1, VÕS §-d 422 ja 423):

  1. kindlustusmakse tasumine;
  2. kliendi riski iseseisev ülevõtmine ja selle majanduslike tagajärgede kandmine, kusjuures riski realiseerumine peab olema ebaselge;
  3. kohustus hüvitada kahju või teha muu hüvitamisele suunatud sooritus.

Muu teenuse lepingut iseloomustab see, et teenusepakkuja osutab ise kokkulepitud teenust ja kannab üksnes kasutusmahu riski. Märgukirja näide: tervishoiuteenuse pakett 30 euro eest kuus (piiramatu perearsti vastuvõtt, telefonikonsultatsioonid, teatud uuringud) on teenus, samas kui sama summa eest ravikulusid hüvitav toode on kindlustus. Hinnang on alati kaasusepõhine ning tegevusloa vajalikkuse hindamise eest vastutab eelkõige teenusepakkuja ise.

Märgukiri on oluline uute ärimudelite (tellimuspõhised teenused, laiendatud garantiid, abiteenuste paketid) puhul, sest kindlustustegevuseks on vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba.

Finantsinspektsiooni strateegia

2026. aasta suvel avaldas Finantsinspektsioon strateegia aastateks 2026-2029, mis seab fookuseks oluliste finantsasutuste vastupanuvõime ning tarbijate ja investorite huvide kaitse.

Kriisilahenduse eelnõu

925 SE (kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seadus) ootas kvartali lõpus teist lugemist.

Riigikohus

III kvartalis ei olnud meile teadaolevalt Riigikohtu uusi kindlustuslepinguõiguslikke lahendeid.

Hilisem märkus (03.11.2026)

  • 993 SE kohta esitasid rahanduskomisjonile arvamuse Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (14.10.2026) ja Eesti Kindlustusseltside Liit (16.10.2026). Eelnõu ootab teist lugemist.
  • 925 SE teine lugemine lõpetati 21.10.2026; kolmas lugemine on kavandatud 11.11.2026.

Seotud lehed

Allikad