Originaal: „„Impulss“ kindlustushüvitistest: valu hinda on keeruline hinnata“. – ERR, 24.10.2023. Loe ja vaata ERR-is. Saate eelteade: ERR, 24.10.2023.
ETV stuudioarutelu teema oli liiklusõnnetustes tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine. Olavi-Jüri Luik osales saates kindlustusõiguse õppejõu ja juristina.
Peamised mõtted
Luige hinnangul toimib liikluskindlustus üldiselt hästi ja varaline kahju, näiteks ravikulud, hüvitatakse. Mittevaralise kahju hüvitised on Eestis aga märgatavalt väiksemad kui näiteks Saksamaal. Ta tõi näiteks riike (Itaalia, Prantsusmaa, Soome), kus kasutatakse hüvitiste tabeleid, mis muudavad tulemuse etteaimatavaks. Kannatanu võib saada seaduses eeldatud summast (tollal kehtinud LKindlS § 32 lg 3 järgi 100–3200 eurot sõltuvalt tervisekahjustuse raskusastmest) suurema hüvitise ka ilma advokaadita, kui ta kirjeldab oma kannatusi ja nende mõju elule konkreetselt. Ta ei nõustunud väitega, et suuremad hüvitised liiklusasjades looksid vastuolu muude valdkondadega, viidates kriminaalasjades välja mõistetud summadele.
Mis on sellest ajast muutunud
Saates arutatud probleemi lahendas seadusandja hiljem osaliselt. 2024. aasta reformiga asendati seaduses eeldatud summad alammääradega: 1. detsembril 2024 jõustunud LKindlS § 32 (RT I, 29.06.2024, 2) sätestab mittevaralise kahju alammäärad tervisekahjustuse raskusastme järgi (200 eurost kuni 7000 euroni), mis suurenevad igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra. Kannatanul on õigus suuremale hüvitisele, kui selleks on alus (§ 32 lg 6), ja kindlustusandja peab hüvitise suuruse välja selgitama, arvestades muu hulgas funktsioonihäire sügavust, ravi kestust ja elukvaliteedi langust (§ 32 lg 7). Teemat käsitlevad ka Luige ja Age Värvi teadusartiklid.