Artikkel: O.-J. Luik, K. Saar. Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus. – Juridica 2018/7, lk 447–456. Artikkel Juridica veebis (ilmus 2018)
Kaasautor: Kärt Saar.
Uurimisküsimus
Kindlustus ja hasartmäng põhinevad mõlemad sündmuse statistilisel tõenäosusel ja paljude osalejate sissemaksete koondamisel. Mis neid siis õiguslikult eristab?
Peamised seisukohad
Kindlustusel ja hasartmängul on ühised juured, mistõttu nende eristus ei ole iseenesestmõistetav. Erinevus seisneb ootuses: kindlustusvõtja loodab, et tema ei ole see, kelle risk realiseerub, hasartmängija aga loodab olla see üks võitja paljude seast. Autorite hinnangul ei ole piir absoluutne tõde, vaid õigusliku ja kultuurilise arengu tulemus. Kindlustust ja hasartmängu eristav keskne kindlustusõiguslik põhimõte on kindlustushuvi. Artiklis analüüsitakse, kas ja kuidas on see põhimõte Eesti õigusesse üle võetud.
Tähendus praktikale
VÕS § 478 määratleb kindlustushuvi kui kindlustusvõtja huvi kindlustada end kindla riski vastu ja reguleerib eelkõige huvi puudumise ja lõppemise tagajärgi: kui huvi kindlustuskaitse alguses puudub, vabaneb kindlustusvõtja makse tasumisest. Seadus ei sätesta kindlustushuvi otsesõnu lepingu kehtivuse eeldusena. Praktikas on küsimus oluline näiteks siis, kui kindlustatakse kellegi teise vara või kui vara võõrandatakse.