Artiklid:
O.-J. Luik, M. Poola, M. Braun. Poolte teavitamiskohustus enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist. – Juridica 2011/2, lk 109–117. Juridica (ilmus 2011)
O.-J. Luik, M. Braun. Significance of the Principles of European Insurance Contract Law for the pre-contractual information duty: experience of the Baltic States. – Verslo ir teisės aktualijos / Current Issues of Business and Law 2011/2, lk 192–215. DOI: 10.5200/1822-9530.2011.11 (ilmus 2011)
Kaasautorid: M. Poola ja Magnus Braun. Kaks artiklit käsitlevad sama uurimisteemat: esimene Eesti õiguse vaates, teine Balti riikide võrdluses ingliskeelsele lugejale.
Uurimisküsimus
Kuidas erinevad võlaõigusseadus ja Euroopa kindlustuslepinguõiguse printsiibid (PEICL) lepingueelse teavitamiskohustuse küsimuses ja kuidas võiks Eesti õigust PEICL-i eeskujul täiendada?
Peamised seisukohad
Esmalt käsitletakse kindlustusvõtja lepingueelset teavitamiskohustust, mis ei ole ELis ühtlustatud, seejärel kindlustusandja direktiividest tulenevat teavitamiskohustust. Fookuses on rikkumise tagajärjed: kindlustusandja õigus nõuda kindlustusmakse muutmist, kui kindlustusvõtja rikkus teavitamiskohustust süüliselt; kas kindlustusvõtja peab teatama asjaoludest, mis on kindlustusandjale juba teada; ning praktilised probleemid kindlustusandja kohustusega selgitada füüsilisest isikust kindlustusvõtjale kaebuste lahendamise korda.
Tähendus praktikale
Kehtiv VÕS § 441 lg 2 p 1 välistab kindlustusandja taganemise, kui ta teadis teatamata asjaolu või teabe ebaõigsust. Taganemise ja lepingu muutmise tagajärgi tuleb hoolikalt eristada: taganemine lõpetab lepingu, makse muutmine aga säilitab kindlustuskaitse.