Artikkel: M. Kratenko, O.-J. Luik. Исключения из страхового покрытия, не отвечающие критериям честной деловой практики: перспективы защиты прав страхователей в России и Эстонии как государстве – члене Европейского Союза [Kindlustuskaitse välistused, mis ei vasta ausa äritava kriteeriumidele]. – Журнал зарубежного законодательства и сравнительного правоведения (Journal of Foreign Legislation and Comparative Law) 2019/6, lk 34–50. DOI: 10.12737/jflcl.2019.6.3 (ilmus 2019). Ingliskeelne kokkuvõte: WIDEN.
Kaasautor: Maksim Kratenko.
Uurimisküsimus
Kas kindlustuskaitset välistavad tingimused on kindlustusvõtja suhtes õiglased ja kuidas õiguskord kaitseb kindlustusvõtjat ebaausate välistuste eest?
Peamised seisukohad
Autorid jagavad välistused kahte rühma: objektiivse riski välistused, mis kehtivad sõltumata kindlustusvõtja käitumisest, ja välistused, mis rakenduvad siis, kui kindlustusvõtja rikub lepingulist kohustust. Eesti õigus pakub mitmekihilist kaitset: tüüptingimuste sisukontroll, kindlustusandja lepingueelne teavitamiskohustus ja ebaselgete tingimuste tõlgendamine koostaja kahjuks; kohtud asuvad sageli kindlustusvõtja poolele. Võrreldavas õiguskorras rõhutavad kohtud lepinguvabadust. Autorid soovitavad seadusest mitte tulenevad välistused individuaalselt läbi rääkida, kehtestada eeldatavalt ebaausate tingimuste loetelu, eristada selgelt objektiivse riski ja käitumispõhised välistused ning kasutada standardset tooteteabe dokumenti.
Tähendus praktikale
Eesti Riigikohtu praktika on seda eristust hiljem kinnitanud: enne tingimuse hindamist tuleb kindlaks teha, kas see välistab riski või reguleerib tegelikult hoolsuskohustust, millele kohaldub VÕS § 452 lg 2 proportsionaalsuse loogika.